Nutaarsiassat

Naalakkersuisup Anna Wangenheimip (D) Naalakkersuisut inuit innarluutillit kattuffiinut tapiissutit attatiinnarniarlugit aningaasanik nassaarsinnaassasut naatsorsuutigaa.

Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiata NIIK-p 2026-mut aningaasanut inatsimmi inuit innarluutillit kattuffiisa ingerlannissaannut aningaasaliisoqannginnera isornartorsiorpaa. - Politikkikkut oqariartuutigineqartartut iliuuserineqartullu ilungersunartumik ataqatigiinngillat, NIIK-miit oqaatigineqarpoq.

Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisui suleqatigiissitamik inunnik innarluutilinnik sullissinermut tunngasuni unammilligassarpassuarnut aaqqiissutissarsiortussamik pilersitsiniarlutik isumaqatigiipput.

Inuit innarluutillit Danmarkimiinnerannut aningaasartuutit Danmarkip siunissami akilertassavai. Peqqissutsimut Inunnullu Innarluutilinnut Naalakkersuisoq taama isumaqarpoq.

Inuit 500-ut tarnip nakorsaanit misissorneqarnissaminnut utaqqisut

Kalaallit Nunaanni Inuit Innarluutillit Kattuffiat siorna Naalakkersuisut ukiumoortumik nalunaarummik ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit ilungersunartorsiornerannik imaqartumik tamanut saqqummiussinerisa kingorna, inuit innarluutillit kattuffii suleqatigalugit ulloq unnuarlu angerlarsimaffinni pissutsinik aaqqiinissaannik isumaqarput.

Qeqqata Kommuniani Sisimiuni meeqqanut autismeqartunut ulloq naallugu atuarfeqalernissaa angajoqqaanut neriuuteqalersitsillunili eqqarsalersitsivoq.

Najârak’ Egedep ernini inersimasoq innarluutilik Nuummi Qapiarfiusaami inissiamut siorna angerlaakkamiuk sakkortullunilu ilungersunarsimavoq. Inissiaq ilaqutariit maannakkut pisariaqartitaannut naammaginanngitsoq.

Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffianni siulittaasup innarluutilinnut tunngasunik naalakkersuisoqarfeqalernera nuannaarutigaa

Nunatsinni innuttaasut 20 procentiisa missaat assigiinngitsunik innarluuteqarput. Nunatsinnili innarluutilinnut atugassarititaasut naammaginanngimmata Danmarkimilu pitsaanerusarmata nuuttartut tusarsaasarput, taakkulu ilagaat ilaqutariit Petersen Enoksenikkut